Abaja Puhkeala MTÜ ühingu eesmärgiks on Kihelkonna piirkonna arengu toetamine läbi kohaliku aktiivse kogukonna esindamise. Keskendudes Kihelkonna piirkonna elanike ja külaliste võimalusele olla avatud merele, arvestada nende vajadusi ja huve.

Asustuse tekkimine Kihelkonna Abaja lahe soppi tulenes eelkõige soodsast sadamakohast. Võib arvata, et sadam oli käigus juba enne 13.sajandit. 1233.aasta Riia linna, Mõõgavendade ordu ja Saare-lääne piiskopkonna vahelises lepingus said pooled õiguse kasutada sadamakohta võrdselt. Kihelkonna alad jagati kolme väikeriigi vahel. Sadam muutus omamoodi kristliku Euroopa väravaks, mille kaudu hakkas Saaremaale saabuma võõramaiseid kaupmehi ja käsitöölisi. Seega mängis Kihelkonna sadam olulist osa euroopaliku kultuuri ja võõra võimu sissetungil Saaremaale.

Lisaks oli siinne sadam Lääne-Euroopast tulijaile soodsa asendiga. Samuti polnud Kuressaare sadam saavutanud veel seda tähtsust, mille ta omandas hilisematel aegadel. Maasilinna igati hea sadamakoht oli veel ordu poolt üles leidmata. Seega võib pidada Kihelkonnat täie õigusega keskaegse Saaremaa üheks olulisemaks, kui mitte kõige tähtsamaks sadamaplatsiks.

Kihelkonna sadama tähtsusest kirjutas ka Martin Körber. Ta toetub J. von Luce andmetele, kes väitis end näinud olevat endise sadamasilla jäänuseid. Kahtlemata on Luce väites, nagu paiknenuks Kihelkonnal lausa kaupmeeste ja käsitööliste linn, liialt palju fantaasiat, kuid Põhja-Euroopa linnadest tulnukate püsiasustus levis siin kindlasti.

Ent seda polnud kauaks: 1438.aastal loovutas ordu sadama piiskopkonna kätte ja kohe hakkas selle kasutamine vähenema. Lõpuks langes siinse sadamapaiga osatähtsus niivõrd, et muutus kohaliku tähtsusega kauba- ja kalasadamaks. Määravaks asjaoluks sai pidev maatõus, mis muutis Kihelkonna Abaja lahe sadama laevadele liialt madalaks ja sellele tuli leida teine koht.
Arvatavasti juba 15.sajandi lõpul toodi sadam üle Oiu majaka poolsele lahekaldale. Mainitud paika kasutati kaubasadamana veel 20.sajandi algulgi. Igatahes oli Kihelkonna ajalooline sadam ümbruskonnale tähtsis elusoon. Ta määras ära muistsed liiklemisteed ja, vähe sellest, tänu sadamale valiti 13.sajandil kiriku ehituseks just Abaja lahe sopp.

Muinasaja lõpul oli selgelt väljakujunenud tihedam asustusala Loona-Paju-Kurevere-Odalätsi joonel, mis haaras enda alla ka praeguse Kihelkonna aleviku piirid. Siia, sadama, ühendusteede ja rannakülade juurde otsustati ehitada ka kirik. Kihelkonna Miikaeli kiriku hoone valmis 1260.aastatel ilma kellatornita basiilikana. Et piirkond oli jagatud mitme valdaja vahel, siis ka kirikul oli algselt kaks isandat. Ordu ja piiskopi vahelise 1254.aasta kokkuleppe järgi jagasid mõlemad kirkupiirkonna oma kahe preestri vahel. Taoline “kaksikvõim”, mis kahtlemata tüli külvas, lõpetati 1262.aastal, kui piiskop Hermann loovutas kiriku patronaadiõiguse ordule. Siitpeale töötas Kihelkonna kirikus ainult üks kirikhärra, kelle määras ametisse ordu.

Väljavõte: saaremaa.ee lehelt

Abaja Puhkeala MTÜ ühingu eesmärgiks on Kihelkonna piirkonna arengu toetamine läbi kohaliku aktiivse kogukonna esindamise. Keskendudes Kihelkonna piirkonna elanike ja külaliste võimalusele olla avatud merele, arvestada nende vajadusi ja huve.

Abaja Sadam

1. Sadama üldandmed

Sadama nimi	ABAJA SADAM
Sadama kood	EE ABJ
Sadama aadress	Abaja sadam, Abaja küla, Saaremaa vald, Saare maakond 93411
Sadama ülesanne	Paadisadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid
Ärinimi/Perekonnanimi	Mittetulundusühing ABAJA PUHKEALA
Registri kood	80554793
Telefon	+37256647711; +37253403409
E-post	abaja@abaja.ee
Koduleht	www.abaja.ee
Veekogu nimetus	Läänemeri
Navigatsiooniperiood	15. aprill – 30. oktoober

2. Sadama asukoht

Sadama kordinaadid	58°22’10.73”N ; 22°01’04.18”E
Katastritunnus	71401:001:0053
Pindala (m²)	9612.3

3. Sadama tehnilised andmed

Kai kohtade arv	12
Veesõiduki suurim pikkus (m)	6.0
Veesõiduki suurim laius (m)	2.0
Veesõiduki suurim süvis (m)	0.4
Sissesõidutee väikseim laius (m)	6.0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) BK77	0.8
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) EH2000	0.6

4. Kaid

Nimetus	Liik	Sügavus kai ääres (m) BK77	Sügavus kai ääres (m) EH2000	Pikkus(m)
Kai	Statsionaarne kai	1.3	1.1	20.1
Ujuvkai	Ujuvkai	1.3	1.1	30.0

5. Veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus

Abaja sadam on mõeldud peamiselt kohaliku kogukonna veesõidukitele/paatidele. 

Külalisaluste sisenemine, sildumine ja veeskamine (slipi kasutamine) toimub kokkuleppel sadama valdajaga ja külalise omal vastutusel.

6. Veeliikluse korraldus sadama akvatooriumil

• Kõikide aluste liikumiskiirus kogu sadama veealal ei tohi ületada 3 sõlme ja peab tagama ohutu liiklemise.
• Aluste ümberpaigutamist võib teostada ainult sadama valdaja loal.
• Sildumise koha määrab sadama valdaja.
• Sildumisel tuleb järgida head meretava.
• Sildumisel ei tohi ohustada teisi väikelaevu ega sadamarajatisi.
• Sildumisotsad tuleb kinnitada ja vendrid asetada nii, et ohutu seismine nii oma kui  kõrval seisvatele alustele oleks tagatud iga ilmaga.
• Akvatooriumis ujumine keelatud.

7. Veesõidukite sadamas seismise korraldus

• Väikelaev võib sadamas seista üksnes sadama valdaja loal. 
• Järgida häid meresõidu tavasid ja käituda viisakalt ja lugupidavalt teiste suhtes.
• Järgida sadamass viibides keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest.
• Tulekahjust laevas või tulekahju avastamisest sadamaalal on väikelaevajuht või teda asendav isik kohustatud teatama viivitamatult hädaabinumbrile 112 ja teavitama sadama valdajat
• Reostuse puhul teavitama viivitamatult keskkonnainspektsiooni 1313 ning sadama valdajat ja reostuse likvideerimisest andma kõik endast oleneva.

8. Veesõidukite sadamast lahkumise korraldus

Laevade üheaegsel sisse- ja väljasõidul kehtib sadamast väljuva laeva eelistus, v. a. juhul kui tegu on hädaolukorraga.

9. Osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus

Tasulisi sadamateenuseid ei osuta

10. Reisijate teenindamise korraldus sadamas

Reisijate teenindamine puudub

11. Meditsiiniabi korraldus sadamas

Meditsiinilise abi saamiseks pöörduda kiirabisse telefonil 112

12. Tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus

• Tuleohutusnõuete täitmise eest väikelaeval vastutab väikelaeva kapten või asendav isik.
• Tulekahjust laevas või tulekahju avastamisest sadamaalal on väikelaevajuht või teda asendav isik kohustatud teatama viivitamatult hädaabinumbrile 112 ja teavitama sadama valdajat.

13. Päästeameti ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord.

• Päästeteenistuse ja politsei väljakutsumine telefonil 112
• Keskkonnainspektsioon telefonil 1313 (reostuse korral)

14. Vastutus sadama eeskirjade rikkumise eest

• Kõik Abaja paadisadama territooriumil viibivad isikud peavad täitma sadama valdaja korraldusi.
• Väikelaevade juhid, organisatsioonid ja üksikisikud, kes oma käitumisega on tekitanud sadamale kahju on kohustatud selle hüvitama vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
• Väikelaevade juhid, organisatsioonid või üksikisikud, kelle käitumise tagajärjel on rikutud sadama veealal puhtust naftareostuse, õlireostuse, fekaalreostuse või mingil muul moel, kannavad vastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Samuti tuleb süüdlasel hüvitada sadamale kahju, mis on tekkinud reostuse likvideerimise tõttu.

15. Sadamaala skeem ning navigatsioonimärkide ja tähiste asendiplaan

Sadamast väljasõit on märgistatud poidega. Välja sõites paremale jäävad punased poid ja vasakule rohelised poid. Lahes olevad suured kivid on märgistatud kollaste poidega.

16. Parkimine sadama alal

Parkimise korraldamise eest vastutab sadama valdaja.

Parkimiseks sadama territooriumile võtta ühendust sadama valdajaga.

Parkimise korral veenduda, et slipiteele, lossimiskohale ja pääs ujuvkaile oleks tagatud.